Elumärgid...

Tsauki siis neile, kes pole veel blogi vaatamisest loobunud, kuigi siia midagi ei ilmu. Tõesti ei ilmu:)ise ka ikka vaatan, kui netti saan ja no mida pole seda pole.
Teen hästi kiirelt-istun siin hotelli kõrval fjordi ääres-täitsa ok ilm on, aga õhtu juba hiline ja külm hakkab.
Ühesõnaga olen tagasi siin hotellis Norras, kus ma ennegi olen töötand. Enam-vähem kõik nagu alati-ainult, et õde pole see aasta. Ja kohe hulka imelikum ja igavam on. Nojah ja siis pean ma veel norra keelt õppima, aga see ei taha eriti õnnestuda, sest tööd on palju. Ja peaks ütlema, et palju halvem on, kui sul on mäed ümberringi ja sa ei saa mäkke minna, kui mägesid pole. Olen siin kuni 14. augustini ja siis lähen sinna haiglasee praktikale ennast pakkuma. Ma olen ikka väga kindel juba, et nad mu koju tagasi saadavad, sest no ma tõesti ei saa aru, mida nad räägivad ja ega ma ise just midagi vastu ka kosta oska. Aga eks see paistab-noh, ja ega siis ka maailmalõpp tule. Tulen lihtsalt koju tagasi. Katsun ikka õppida veel-pole ju ilus nüüd ka püssi põõsa visata, kuigi ilge tahtmine oleks. Saaks lihtsalt laiselda ja ei peaks selle pärast pablama. Ma juba näen õudukaid sellest kuidas ma sinna praktikale lähen ja nad mu viisakalt tagasi saadavad. Halvimal juhul inglise keeles, sest ma ei saa norra keelest aru;)
Nojah-muidu on siin ok:) Käisin korra selle siinse kõrgeima mäe otsas ka ära:):)Väga änksa nagu alati.
Homme on vaba päev-lähen Stryni nagu ikka vabadel päevadel kombeks. Katsun omale pangakaardi teha. Ja niisama Loenist kauagemale saada. Peamiselt peaks õppima. Jummal küll-kas see õppimine ükskord lõpeb ka või. Peaks vist Stryni rampsi minema:)Tuleks kodune tunne :):)Siin jalutavad ka ainult mingid paarid ringi-pean vist omale mingi kujuteldava kaaslase mõtlema:)
Kallid teile ja katsun ikka kirjutada sagedamini.