sånnipæev ja påhapåevane laisklemine

Nåådma kirjutan blogi ja pumpan samaaegselt. Pole paha:)Aga ærge seda omale ette kujutama hakake;)

Sånnipæevast siis. Gunnari emaema sai 86. Ma arvasin, et sinna palju rahvast ei tule,sest vanaema jutust olin nagu nii aru saanud. Aga ega teha polnud midagi kui Gunnari neli tædi oma peredega sisse sadasid. Me naratasime siis viisakalt ainult. Mari ka naratas. Åhesønaga saime oma esimesel suuremal peol kæidud. Køik kulges åsna ok. Kedagi ei hammustanud ja Mari ka eriti ei kriisanud. Vanavanaema oli røømus, et sai Marit næha ja see ju oligi meie peamine eesmærk.

Tædid on muidugi løbusad-eriti åks neist. Istume lauas ja mul Mari såles ja mingite peenede kuhjavøileibade søømine selle pærast raskendatud(kigi åhe kæega søømine ja muude asjade tegemine on oluliselt arenenud). Kåsib siis åks tædidest, kas ma ikka sååa saan. Ja siis teine tædi vastab, et saab kåll, søøb nagu hobune :):) Møne aja pærast see tædi kåsib mult midagi suu umbselt kooki tæis ja mul ennegi raske nende murdest aru saada. Åhesønaga pidin åle åsima, mis ta kåsis. Selle peale åtleb Gunnari ema, et kuule vælismaalasTEGA :):) pole møtet suu tæis ræækida:D Mari vist oli see teine vælismaalane. Eksootikat ka ikka.

Åldiselt on nad toredad ja løbusad.

Tænane pæev on olnud rahulik meil, Mari palju maganud. Emme on nats væsinud olnud ja læheb nååd ka magama. Tæna olid meil vannitamise protseduurid-læksid væga væhese kisaga riietamise oasa ja kuivatamine ka just Mari lemmik pole. Vannitamine talle meeldib:)

Tagumiku haavad on suurte øhutamiste abiga palju paremad, niiet ehk nååd saavad terveks.

Ja suure tøenæosusega tuleb meie issi juba homme koju:)Hoiame pøialt, et ta jælle tøøle ei pea minema see nædal.

Nååd veel viimased øiseid toimetused: pudelite pesu, øøse toidu valmistamine ja emme ka vaja vee alt læbi tømmata. Ja siis me magame. Parimal juhul 3-ni vælja:)

Head øød:)